Augustilõpu üritus jääb ära registreerunute vähesuse tõttu.










LUULEKEVAD 2019 


LAUREAADID

 

I auhind

 

Leida Ukujuku

 

JUHTUM PEALAE ASEMEL

 

Kahe surnu vahel

helgib Messia vari,

kiljun okaskroonist

verepiisku.

 

Käsn tõuseb. „Kibe!“ hüüan:

„Elii Elii lómaa sabahtaani!“

eesriie käriseb

üksildases templis.

 

 

Nüüd kiire israeliitidel -

kaob Juuda udusse!

Mu uim on Surnumeres,

patusel kalmaaril

 

Ja sügavselge igavik

toob isikliku õnne

elusamusesse

tõusmist ülesse!

 

 

 

II auhind

 

Mari Tael

 

Mind kutsusid.

 

Sa kutsusid,

et kord, kui väisan sinu linna,

ma tingimata tuleks sinna,

kus on su kodu,

sina ootad mind.

 

Siis olin liiga noor.

Siis oli palju tööd,

siis vähe raha,

jäi minek ikka mingi konksu taha.

 

Sa kutsusid,

ma tulin täna,

käes koltund ümbrik,

linna kaart, kus puudub tänav.

 

Üks vana mees mind juhatas:

„Sa mine...

see tänav praegu kannab Jakob Hurda nime“

 

Siin iga maja omamoodi sahtel,

kus sahtli küljes väike nimetahvel

tekstiga „Siin elas...“,

valgust peegeldab.

 

Sa kutsusid,

ma tulin täna.

Lukus uks ja tühi aed.

Sa olid läinud ära,

sulgund värav,

otsa lõppend aeg.

 

 

III auhind

 

Tarmo Omler

 

Nukujuhil olid pikad kõrvad

ja karvased käed

kõrva taha jäi nii mõndagi

seljas olid inglinahksed tiivad

rinna peale kirjutatud mõndagi.

Kõrvupidi tõmbas raha välja mütsist

jänes vaatas kohkund ilmel pealt.

 

 

Põhjendused (väljavõte žürii protokollist):

 

Leida Ukujuku jätkab heal tasemel Ilmar Laabani ja Andres Ehini sürrealistlikus kujutuslaadis, luuletus on nauditav ka kõlailu poolest.

Mari Taela luuletuse peamiseks väärtuseks on diskreetne vihjelisus; ta ei ütle otse välja luuletuse peategelase nime, kuid eesti kultuuriloo tundja mõistab, et mõeldud on Uku Masingut; Hurda täna oli vene ajal Vilde tänav ja Masingu aadress Vilde 8-2.

Tarmo Omleri luuletus tõusis kolmandaks eelkõige tänu kahele viimasele reale, mis loob kõditavalt kentsaka ja samas väga reljeefse kujutluspildi: tavaliselt tõmmatakse silindrist välja ju jänes, nüüd on aga nii, et hoopis raha ja jänes vaatab kohkunud ilmel pealt.



Luulevõistluse paremiku vihik on juba müügil nii Rahvaraamatu kui Apollo kauplustes.

 

 

 LUULEANTOLOOGIAST

 

Üha küsitakse, kas võib saata veel kaastööd meie koostatavale luuleantoloogiale. Jaa, kaastööd on oodatud ja ikka kehtib kõik, mida võite lugeda üleskutses allpool. Kui oleme koostamise lõpetanud, anname sellest kindlasti kohe ka siinsamas teada, kuid praegu pole seda küll veel niipea ette näha. Praeguses staadiumis võtame vastu kõik, mida keegi saadab, ilma  veel kellelegi midagi lubamata. Kiirustada me ei kavatse, kogu aktsiooni peamiseks eesmärgiks on püüd säilitada selle kogumiku näol tulevastele põlvedele nende head luuletused, kes pole küll kuulsad luuletajad, kuid on kirjutanud siiski midagi nii head, mille kaotsiminekust oleks kahju. Siit ka palve kaastöölistele: ärge saatke valimatult, vaid ikka  oma kõige õnnestunumaid luuletusi!  Endiselt kehtib ka ettetellimise võimalus. Siiani on seda kasutatud väga vähe ja see on hea kahest aspektist: selleks ajaks, kui meie raamat trükist ilmub, on inflatsioon kindlasti juba sedavõrd oma tööd teinud, et tegelik hind saab olema tunduvalt suurem kui 25€ ja teine põhjus, miks me ettetellimist eriti ei propageeri, tuleb sellest, et me ei taha kellelegi pettumust valmistada: anname endile täiesti aru sellest, et tellija ei telli mitte niivõrd huvist saada kogumikku heast luulest kui just soovist omada raamatut, kus on sees tema luuletused, kuid me ei saa ju tellijaile tagada, et nende luuletused tõepoolest kogumikku pääsevad.

 


  

ÜLESKUTSE SUURES EESTI HARRASTUSLUULE ANTOLOOGIAS OSALEMISEKS


Luuleklubide Liit alustab suure eesti harrastusluule antoloogia koostamist ja trükis välja andmist, et säilitada ka tulevastele põlvedele parim osa nende autorite luuleoomingust, kes pole küll kutselised luuletajad, kuid kellel on luuletusi, mille unustusehõlma vajumisest oleks kahju. Küsimus, kes on kutseline luuletaja, on muidugi üksjagu segane; luuletajaid kellele luuletamine oleks kutsetöö, millest nad elatuvad, peaagu ju enam polegi meil järele jäänud, ehkki nõukaajal oli neid päris palju. Või võtta kriteeriumiks kuulumine Kirjanike Liitu, mis nagu annaks fiktiivse tunde kutselisusest?... Igatahes ootame antoloogiasse kandideerima kõiki, kes seda soovivad ja keda ei vaeva sellega seoses mingid kahtlused. Eriti pöördume nende kümnete ja kümnete luuletajate poole, kes on viimastel aastakümnetel ise oma kulu ja kirjadega luulekogusid trükki andnud. Aga oma raamatu olemasolu pole tingimuseks, antoloogiasse kandideerida võivad kõik, kel selleks soovi. Siin võiks olla kriteeriumiks see, et kui keegi luuletaja pole päris kindel, kas ta võetakse kunagi ka nii-öelda akadeemilisse eesti luule antoloogiasse, milliseid ju ka koostatakse, siis tasuks kindlasti üritada meie juures. Antoloogiat näeme sellisena, et igalt autorilt on tema osa esilehel suurelt foto ja autogramm, lühike elulookirjeldus ja siis kümmekond luuletust. Luulevihikuid ilmub palju ja nad ei suuda eriti tähelepanu äratada, kaovad nagu kiiresti kusagile ära, sellisel monumentaalsel teosel on ilmselt paremad väljavaated püsima jääda. Alustada võiksite sellest, et teatate oma soovist antoloogiasse kandideerida
koostajale-toimetajale Ingvar Luhaäärele aadressil ingvarl@hot.ee või helistate 56479840.

 

 Loodetavasti mõistate, et tegemist on väga mahuka tööga, mida võib suurustamata võrrelda isegi omaaegse „Kalevipoja“ koostamisega (nagu üks koolilaps on kirjutanud: „Fhaelman nägi Kalevipojaga palju vaeva ja suri liiga vara.“) Tõepoolest, kokku otsida üle Eesti paremik neist luuletustest, mis pole jõudnud „Loomingusse“ ja professionaalsete kirjastuste poolt välja antud luulekogudesse, on mitte ainult mahult, vaid ka sisulise mõttes töö, mida võiks oma tähenduselt võrrelda „Kalevipoja“ koostamisega.

Ingvar Luhaäär, Eesti Luuleklubide Liidu esimees

 

 

               

 Eesti Luuleliit (Luuleklubide Liit) koondab kõiki luulehuvilisi, kes soovivad end luulekunstis arendada ja on huvitatud ka suhtlemisest teiste samahuvilistega.

Liikmete hulgas on väga erinevaid inimesi alates põhikooli viimaste klasside õpilastest kuni pensionärideni. Sügisel-talvel-kevadel käib põhiline töö luuleklubides, mis töötavad kõigis suuremais maakonnakeskustes, pooled meie liidu liikmed, ilmselt need, kes elavad kaugel keskustest või siis ei tunne suuremat suhtlemisvajadust, osalevad meie liidu töös mitte klubide kaudu, vaid individuaalselt, põhiliselt E-posti vahendusel, kirjutades meile aegajalt ja saates oma uusi luuletusi, on nn korrespondentliikmed...

 

Luuleliit korraldab aastas ühe suure luulevõistluse:

Luulekevad (tähtajaga 15. mai)

 

Alati on meilt võimalik saada kirjanduslikku konsultatsiooni, samuti aitame soovijatel trükis välja anda oma luulevihikut.

Tänapäeval võib ju igaüks ka ise trükikotta minna ja kaupa teha: trükkige mul see raamat ära, kuid see nõuab üksjagu sekeldamist ja kui trükikojas nähakse, et  klient asja ei tunne, kalduvad nad ka soolasema hinna määrama. Oleme valmis oma liidu liikmete eest selle töö ära tegema. Oleme aidanud oma raamatut välja anda nii  noortel, kel juba nii palju luuletusi kirjutatud, et tekib mõte esimene oma luulevihik välja anda, kui ka pensionäridel, kel tahtmist jätta eluläbi luuletatatud värssidest ka midagi trükitut maha või trükis avaldada oma mälestused.

 Kontakti saab meiega e-aadressil intuitiiv@gmail.com või telefonil 56479840

Ootame alati kaastööd oma interneti-luuleajakirjale "Ilmre".